Emasid on erinevaid. On emasid, kelle jaoks sünnitusvalud kaovad hetkega ja emasid, kellel laps sülle saades saabub kohe emainstinkt. Mina kuulun ainult esimesse gruppi, sest sünnitusvalu kafus nagu käega pühitud, kui Kaur Morten rinnale pandi. Ema instinkt hakkab alles nüüd võib olla välja kujunema. Näiteks haiglas olles vahetasin ma Kauri mähet ma ei tea alles kuna, sest miskipärast tundus mulle, et keegi peab tulema vahetama. Küll võisin ma last imetleda terve öö kui vaja.
Sama lugu pli meil krooksutamisega. See tundus minu jaoks nii non sense , niikaua kuni Kauril lõi kõht rinnapiimaasendajast kinni ja tekkisid gaasid ja minu jaoks magamata ööd. Kaks nädalat suutsin tugev olla ja mitte lapsega koos nutma hakata, kuni üks öö ka minul pisar tuli. Sa tahad teda nii aidata aga ei saa. Võimled temaga, masseerid kõhtu, annad gaasirohtu - midagi.
Nüüd kuskil nädalake on meil punnikesed näos, allergiat ei kahtlusta aga perearst pakkus beebiaknet ja/või higilöövet.
Vahepeal läksime tavaliselt piimasegult üle Aptamil Comfortile, sest see ongi mõeldud kõhuprobleemides vaevlevale lapsele. Algul erilist mõju ei olnud, kuni kaka hakkas tulema laviinina iga söötmine, siis tundus juba et kõhtu ei jäägi midagi. Nüüd oleme oma kõhu korda saanud ja saame jälle tavalisi segusid süüa.
Kahe nädala pärast peaks tulema meie issi ja siis lubati emmel puhata natukene....
Niiii nunnu!! :)
VastaKustuta