Hetkene sisetunne ütleb justkui, et meie kutt tahab maailma avastama tulla paar nädalat enne tähtaega. Seega olen panustanud, et mul on jäänud veel 8 nädalat (muidugi see on ainult minu sisetunne).
Teisipäeva õhtul helistati Halarile töö juurest ja kutsuti ta tagasi Norrasse mõneks päevaks. Ja Halar omakorda kutsus mind kaasa kuna tegemist ainult paari päevaga. Võtsin ta pakkumisest kohe kinni, sest kodus polnud nagunii midagi teha ja tahtsin ka ära näha kurikuulsa Norra (eriti põhjusel, et paar päeva tagasi olid mu õde ja ema isal Oslos külas käind ja nemad kiitsid). Meie reis muidugi nii mugav polnud, et lennukiga punktist A punkti B. Isegi kui oleksime oma antud sihtkohta tulnud lennukiga oleks olnud pilet ühele ligi 400€ ja ümberistumisi 4 ja reisi kogupikkuseks 22 tundi. Meie reis oli hoopis autoga. Kõigepealt Tallinnas Helsingi laevale, siis autoga Lakselvi. Sõitsime vist Helsingist Lakselvi ligi 18 tundi sealhulgas ka tund aega magamist parklas, pluss muud peatused. Oma ööbimiskohaga meil on vedand, esiteks avaneb magamistoa aknast vapustav vaade kurikuulsatele Fjordidele... Õigemini Lakselv ongi pigem Fjordide orus, niiet ümberringi muud polegi.
Oma teepeal nägin ka põhjapõtru, kes teeääres/keset teed nii muuseas jalutavad lastes end mitte häirida autodest. Selles suhtes on hea, sest kokkupõrke oht on minimaalne. Muidugi sõitsime mööda ka Põhjanabalt, kus asus Jõuluvana keskus. Kuna ma polnud kunagi ka Soomes käinud, siis Halar naeriski, et olen rohkemgi Soomet näinud kui mõni inimene, kes terve elu Soomes elanud.
Reisi alguses muretsesin küll, kuidas meie kõhubeebi vastu peab, sest et esiteks magamisasendid autos on ikka vägapiiratud, ning söömised samuti. Pealegi diagnoositi mul madal hemoglobiinitase ning kirjutati mingid retseptiga rauapreparaadid, aga kuna meil läks tõsiselt kiireks siis jäid rohud ostmata, sest algul unustas arst retsepti teha ja kui helistasin, siis oli meil kohalik apteek kinni ja Tallinnas polnud enam aega rohtusid osta. Kui kohale jõudsime oli vist laps ka läbi, sest liikumist kõhus oli vähe, aga kui öösel välja magasime jätkus loomupärane madistamine ja seda siiamaani. Muidugi issi poputab ka meid viimasel ajal väga palju... Kui vahepeal tundus et ainult mina saan emaks, siis viimasel ajal tundub et Halar saab ka isaks. Ei tea kas seda mõju on avaldanud lähenev tähtaeg või oleme lihtsalt suureks kasvanud. Pluss mulle tundub ka, et siin kaugel olemine mõjub nagu teraapia suhtele. Ja kui varem olen kirjutand milline imeline tunne on lapseliigutusi tunda, siis nüüd tundub veel imelisem see pilk Halari silmis, kui ta kõhtu silitab ja laps liigutab. Ja siis tulevad meelde ka kohe ennustaja sõnad, et Halarist tuleb HEA ISA. Ja siis ununeb kõik paha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar