Täna peeglisse vaadates märkasin, et olen tunduvalt paisunud ja kui varem sain hõisata, et olen väikese kõhuga rase... Siis nüüd... Tundun küll endale juba suur mis suur. Õnneks pole enam palju jäänud ja varsti pole enam mingit võimalust paisuda - küll hakkab siis maailmasõda raseduskilodega, mida Kaur endaga kaasa ei võta. Sõrmed ristis jääb mul loota ka oma geenidele, sest ema ütles et temal läks kõik ruttu kaduma ja veel lisakski. See lisa minu jaoks väga oluline polegi, sest enne rasedust kui kaalusin 48 kilo vahepeal siis oli tervisehädasid rohkem kui 50 kiloselt. Niiet sihtmärgiks jääb 50 ehk -13 kilo kuskil.
Ootan nüüd oma õde koju, kes meie Kaur Mortenile Inglismaalt ühtteist ostnud oli. Kauril on rohkem riideid kui minul juba. Enne soo teada saamist jõudis mu ema osta ka ühe roosa body valgete täpikestega, aga Halar ütles et selle peame kodus kuidagi ära kandma. :)
Olen viimasel ajal üritanud minna ostma valmis ka niiskeid salvrätte ja rinnapatju jms aga kuidagi üldse ei kisu hoogu ülesse. Mähkmetega ei tohiks mul tükk aega muret olla sest ostsime Norras käies päris suure varu endale ja nüüd palusin Halaril Rootsis olles vaadata hindu ja kui ikkagi sama soodsalt saab nagu Norrast siis meie mähkmevaru jääb tema kanda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar