Seekord ultrahelisse minnes oli plaan, et kui meie poeg pole taaskord häbelik või aktivist (nagu ta meil igapäevaselt muidu on), siis tahame pilte. Ütlen tahame, sest mina tahtsin... Ja Halar on siiamaani mu soove austand (vähemalt pole midagi öelnud). Kabinetti astudes mainisime kohe, et eelmine kord me ei saanud pilte, sest poja kattis kätega oma nägu. Arst tegi oma tavapärased mõõtmised ära ja asus mu soovi täitma. Algul tundus, et tuleme taaskord tühjade kätega ära, aga siis liigutas ta käe näo juurest ära ja lasi end pildistada (teadsin kohe, et tuleb edev poiss nagu ta isa :D ). Arst ütles kohe, et näoilmed suht samad sest ta magab. Aga huuled olid pruntis ja Halar pidi kohe mainima, et seda on ta minult õppind, seda mossitamise asja. Arsti sõnul pidi üldse meie poeg rohkem ema nägu olema... Siin kohal tuletaksime meelde infokillu Regina ennustusest, kus ta ütles, et laps tuleb ema nägu. Järelikult ohkan ka kergendatult, sest siis võin ka südamerahus hingata teadmisega et Halarist saab väga hea isa. Kuigi seda on ta juba tõestanud viimasel ajal rohkemgi kui veel.
Meie poja. 33nädalat. 1800 grammi
Kui vahepeal olin juba õnnelik, et kõrvetiste periood on minu jaoks möödas, siis viimasel ajal on nad tagasi. Ühel öösel läks asi nii hulluks, et tahtsin ebamugavustundest lihtsalt kõva häälega nutma hakata ja kiirabi kutsuda. Vahetpole kas Renniega või ilma tunne on sama. Mõni öö ma pidin lihtsalt niimoodi siplema ja asendit otsima, et Halar pidi enda sõnul ühe käega maast tuge otsima, et mitte maha kukkuda. Nüüd muidugi leidsime ajutise lahenduse, et magame lihtsalt eraldi tubades.
Meie kodu on ka praegu nagu pommiauk, kuna remont on pooleli. Ja teades, et kui enda magamistoaga lõpuks ühelepoole saame tuleb lapsetoas kiire tapeedivahetus teha (mis tähendab jälle prahti ja tolmu) tekitab veel rohkem stressi.
Täna panin ma kokku ka asjad mis lapsele haiglasse tuleb kaasa võtta. Ja lõpuks kui seda kotti vaatasin, ei suutnud ma ära otsustada kas neid asju on liiga palju või liiga vähe... Sugulane ütles, et seal olles on haiglas põhimõtteliselt haiglapoolt vajadusel lapsele riided... Niiet sellisel juhul tundub nagu asju parajalt või isegi palju. Samas kuna ma ei tea mis ilmad siis valitsevad siis äkki on ikka vähe. Aga no õnneks on tänapäeval autod, niiet alati saab lasta juurde tuua asju ja see võtab max tund aega.
Käisin vaatasin üle ka Kaubamaja uue lastemaailma kiiruga, ning mõtlesin et vaatan äkki leian midagi huvitavat või midagi sellist, mida me veel soetada pole jõudnud. Tulin seal tühjade kätega ära. Tundsin, et tahaks kutile mingeid papusid nagu meil ühed juba on karunäoga aga seal polnud poistele midagi ainult tüdrukutele. Poisid peavad vist sokkidega olema... Ja sokke meil on. Poistele muidugi olid veel need sussid mis kombeka otsa käivad, aga kuna meil on magamiskoti moodi kombekas siis ka neid polnud meil vaja. Ja kuna ma jõudsin seal veeta 5 minutit siis kindlasti on see üks peamiseid põhjuseid miks mul raha alles jäi. Lähipäevil üritan seal ikka rohkem ringi vaadata ning annan siis parema ülevaate.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar