37. Rasedusnädal algas

Meil algas 37. rasedusnädal. Juhuuu! Saime valmis oma toa ning koos on ka lapsemööbel. Meie Kaur-Morten võid nüüd tulla ja kui sa otsustad tulla ära enne laupäeva siis näed oma isa ka ära enne 6 nädalast lahusolekut. Aga ei ole hullu ka kui tuled hiljem. Me elame tehnoloogiaajastul ja saame alati issiga Skype'ida. 

Kui varem oli tunda, et lapsel on suhteliselt kitsas siis nüüd on tunne, et pean valima kas jätan enda siseorganid alles või lasen lapsel kõhus mässata... Ilmselgelt mõlemad sinna enam ei mahu. Ja need seljavalud. Nüüd tekib juba ettekujutus ka oma pensionipõlvest ja sellega seonduvatest reumadest ja muudest probleemidest. 

Keha valmistub ka juba emaks saamiseks ja unetuteks öödeks ette. Kui vanasti võisin kaua üleval olla ja poole päeva pealt end ülesse ajada siis nüüd 23 voodi ja pool 10 ülesse. Sinna sisse mahuvad ka muidugi väikesed põie tühjendamised. 

Mitu ööd on lapsemüksud ka teistsugused ja siis on tunne, et nüüd on sõit sünnitusmajja. Ei tea ju samas ka mida oodata. Olen ka mõelnud kas kohe kui veed tulevad panen haigla poole ajama või ootan kuni tuhud hullemaks lähevad... Nõme ka kui sõidame ~20km maha ja siis saadetakse koju sest emakakael pole piisavalt avanenud või mingi muu probleem.

Kui eelmises postituses kirjutasin, et tunnen nagu miskit oleks lapsel puudu siis nüüd leidsin, et tal võiks olla lamamistool. Valisin välja ka juba millist tahan ja arvatavasti kavatsen selle oktoobris ka ära osta. Hinnaks natukene alla 70€ ja asub ta internetipoes www.beebile.ee 

Kuna Halar alles oktoobrikuu lõpus koju siis arvatavasti lükkub ka minu sünnipäev ja lapse katsiku pidamine sinna kanti. :)

Loodan, et oma 38. rasedusnädalast enam kirjutama ei pea sest ootusärevus ja soov oma last juba kätel hoida on nii suur. Eriti kui kõik on tema tulekuks valmis. Hirm sünnituse ees on aga ilma selleta ka vist eriti läbi ei saa.