Neljapäevaks saime ka ultraheli aja jälle, et seal öeldakse oletatav sünnikaal ja pikkus. Seekord me pilte teha ei lase, sest esiteks pole sel mõtet kui max kahenädala pärast on ta käega juba katsutav ja reaalselt näha. Mis on muidugi miljon korda etem kui mingi 4D pilt. :)
Täna arst küsis ka et kas olen sünnituseks vaimselt valmis? Ma ei tea kas selleks saab tegelikult päris valmis olla. Vaadates kuidas seal venesaates nad väänlevad ja kisendavad siis selleks ma küll valmis pole. Uurisin juba eile ka kõiksugu valuvaigistamise võimalusi. Kõige parem tundub olevat epiduraal aga sellel jälle omad miinused. Teine mis tundus mõistlik on naerugaas kuigi see pidi iiveldama ja oksele ajama. Parem iiveldan ja oksendan kui olen valust kägaras ja jalad risti.
Veel soovitas arst, et kui tuhud hakkavad et paar tundi kodus oleksin, sest võivad olla ka valetuhud. Ja pealegi kellel seal haiglas ikka nii väga olla meeldib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar